Rahandusministeerium

Kahese olulisuse hindamine

Olulisuse hindamine on protsess, mille käigus ettevõtja määrab objektiivsete kriteeriumite põhjal olulise teabe kestlikkuse mõjude, riskide ja võimaluste (ingl impact, risk, opportunity = IRO) kohta. Hindamisel võetakse arvesse kogu väärtusahelat. Olulise teema avalikustamisele tuleb rakendada vastava teemastandardi nõudeid. Kui oluline IRO ei ole ESRS-is kaetud või on kaetud vähesel määral, siis tuleb avalikustada ettevõttepõhine teave. ESRS ei sätesta kindlat protsessi olulisuse hindamiseks ega pane konkreetseid kohustusi poolte kaasamisele.

Kahese olulisuse olemus

Kahene olulisus on kontseptsioon, mis annab kriteeriumid tuvastamaks, millised ettevõtte ja tema sidusrühmade jaoks kõige olulisemad kestlikkusaspektid tuleb kestlikkusaruandes avalikustada. Nii ettevõtte poolt keskkonnale ja sootsiumile tekitatud kui ka ettevõttele endale jälje jätvad välised toimed võivad olla väga erinevad: need võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed ning mõjuda lühiajaliselt, keskmiselt või kaua. Kahese olulisuse põhimõte võimaldab põhjalikumat riskianalüüsi ja sunnib ettevõtteid lähenema kestlikkusele kahest erinevast vaatenurgast:

  1. Seest-välja perspektiiv (“mõju olulisus”) Mõju olulisuse puhul peab ettevõte arvestama enda tegevuse riskide, võimalust ja mõjuga keskkonnale ja sootsiumile, olgu see siis tegelik või tõenäoline, positiivne või negatiivne, pika- või lühiajaline.
  2. Väljast-sisse perspektiiv (“finantsolulisus”) Finantsolulisus viitab välistele keskkonna- ja inimteguritele, mis võivad mõjutada ettevõtte kasumlikkust. Välised kestlikkusaspektid avaldavad pikaajalist mõju rahavoogudele ja seega ettevõtte tegutsemisvõimele.

Mõlemad olulisused vaatavad kaugemale ettevõttest endast, hõlmates tema väärtusahelat nii üles(tarnijad)- kui alla(tarbijad)voolu.

Oluline on hinnata konkreetseid kestlikkusaspekte mõlemast vaatenurgast ja arvestada kõiki mõjusid, riske ja võimalusi, mida igaüks neist võib põhjustada.

 

Kahese olulisuse hindamise protsess

Igal kestlikkusaruannet koostaval ettevõttel on kohustus teha kahese olulisuse analüüs (double materiality assessment, DMA) ja tuvastada teemad, mille kohta tuleb peale kohustusliku osa anda ka lisateavet.

Erinevate kestlikkusasjaoludega seotud riskid, mõjud ja võimalused (ingl impacts, risks, opportunities = IRO) tuleb tuvastada ja neid hinnata. Ettevõtte kestlikkust mõjutada võiva iga riski puhul tuleb hinnata:

  • selle mõju olulisust (ingl. impact materiality) ja
  • selle finantsilist olulisust (ingl. financial materiality)

Korrektselt tehtud kahese olulisuse hindamise protsess sisaldab suhtlust sidusrühmadega, selgitamaks välja ettevõtte jaoks oluliste sidusrühmade nägemus ja ootused. Ettevõtetel on erinevad sidusrühmad, aga üldjuhul on nendeks näiteks oma töötajad, kliendid ja mõjutatavad kogukonnad, tarnijad või muud koostööpartnerid, sektorit mõjutavad liidud või ühendused, pangad või investorid jpt.

Analüüsi peamised etapid:

  1. asjakohaste sidusrühmade tuvastamine ja ettevõtte väärtusahela kindlaks tegemine;
  2. hindamist vajavate kestlikkusaspektide määratlemine;
  3. määratletud kestlikkusaspektide mõjude, riskide ja võimaluste hindamine;
  4. oluliseks hinnatud kestlikkusaspektide pingereastamine;
  5. ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamine määrava tähtsusega kestlikkusaspektidega.

ESRS 1 lisas F on toodud ülevaatlik skeem, kuidas konkreetse ettevõtte jaoks asjakohased avalikustamise nõuded tuvastada.

EFRAG on loonud juhendid kahese olulisuse hindamise hõlbustamiseks (vt linke paremal).

Vaata lisaks:

Swedbank: Nõuandeid oluliste ESG mõjude hindamiseks

SEB/KPMG video: Kahese olulisuse hindamine

Loe lähemalt

Kahese olulisuse hindamise metoodika

Kestlikkusaruandluse standardid ning EFRAG juhendmaterjal suunavad, mis peab olema arvesse võetud kahese olulisuse hindamisel, kuid laialtkasutatavat, ühtset metoodikat kasutatavat tööriista ei ole veel välja töötatud.

Oleme koostöös Läti, Leedu ja Soome partneritega sellist veebiplatvormi välja töötamas, mis valmib 2025. aasta lõpuks. Tänasel päeval saame aga juba jagada rakenduses kasutusele tulevat kahese olulisuse hindamise metoodikat.

Kahese olulisuse hindamine hõlmab endas palju ettevõtte ja selle sektori eripära ning andmeid. Selle metoodika eesmärk on eelkõige anda standardis nõutule:

  • struktuur
  • nimekiri tavapäraste IROdega, millest osad on ESRS-de erinevates osades välja toodud, kuid ka neid, mida seal ei ole
  • võimalikud hindamisskaalad ning nende selgitused
  • hindamisvalemid

Alljärgneva faili sisu on fokuseeritud DMA hindamise osale ehk sellele eelnevalt peab ettevõte kaardistama oma olulised väärtusahela sihtrühmad ja neid kaasama* ning tuvastama teda puudutavad kestlikkusteemad.

Kuna valmiva tööriista koostamise keel on inglise keel ning tõlked valmivad hilisemas faasis, siis ka siin materjal esialgu inglise keeles, mille tõlgete valmimisel asendame need eestikeelsetega.

Kahese olulisuse hindamise metoodika

Failis on välja toodud erinevad hindamise osad. Kuna mõju olulisuse ja finantsolulisuse hindamisel võetakse arvesse erinevaid aspekte, siis need mudelid on esitatud eraldiseisvalt. Mõlemad mudelid algavad näidetega konkreetsete alamteemade osas. Failis lehtedel Impact Assessment ja Risk and Opportunity Assessment

Eraldi on välja toodud ka positiivsete ja negatiivsete mõjude ning võimaluste ja riskide kaardistused. Failis lehtedel Impact Identification ja Risk-opp. Identification. 

Lehtedel Impact Scoring methodology ja R-O Scoring methodology on leitavad kasutatud skaalade kirjeldused

Mõlema olulisuse puhul tuleb määratleda olulisuse künnised (threshold) ning lõpuks saab kõrvutada hinnatud kestlikkusteemasid nii tabeli vormis kui maatriksi kujul (lehel Subtopic results visualization).

Eestikeelne kasutusjuhend näidetega on leitav siit –  DMA kasutusjuhend.  Juhendis kollasega märgitud tekst puudutab tehnilist tööriista.

Väärtusahela kaardistamine

Kliendid nõuavad üha enam jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid ning eelistavad vastutustundlikke ettevõtteid. Vastamaks klientide ootustele ja olemaks tõeliselt kestlikud, peavad ettevõtted tagama vastutustundlike äritavade järgimise nii oma ettevõttes kui ka kogu väärtusahelas (ingl value chain). See tähendab, et ettevõtte enda tootekujundused, tehased, laod, tarnijad, alltöövõtjad, transporditeenuse pakkujad ja teised väärtusahela partnerid järgivad ülemaailmselt parimaid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid.
Väärtusahela osaliste väljaselgitamise hõlbustamiseks võib ettevõtte protsessid jagada põhi- ja toetavateks tegevusteks:

PÕHITEGEVUSED

  • sisenev logistika – hankimine, vastuvõtmine ja ladustamine, õiges koguses kvaliteetsete sisendite ja ressursside varumine; hõlmab nii personali värbamist kui ka materjalide, komponentide ja teenuste ostmist, alltöövõtjatega suhtlemist ja vajaliku tehnika hankimist;
  • töötlemine – sisendite teisendamine kliendi soovitud tooteks või teenuseks; ressursside ja materjalide koondamine toote valmistamiseks või teenuse pakkumiseks;
  • müük ja turundus – toote või teenuse info viimine kliendini, tutvustades nende omandamise ja kasutamise võimalusi;
  • väljuv logistika – toote või teenuse toimetamine kliendini; tootest tekkivate jäätmete käitlus;
  • teenused – müüdud toote või teenusega kliendile edasise väärtuse lisamine.

TOETAVAD TEGEVUSED

  • taristu – talitlused (üksused), mis tagavad igapäevategevuse tõhususe, näiteks raamatupidamise, juriidika ja haldusjuhtimise vallas;
  • personalijuhtimine – ettevõtte ja töötajate vahelised suhted; tegevus töötajate motiveerimiseks ja arendamiseks;
  • tehnoloogia arendamine – tegevus, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega teadmusbaasi täiustamiseks; tehnoloogia arenguga arvestamine;
  • hankimine – tegevuseks vajalike ressursside hankimine; varustaja leidmine ja läbirääkimised ressursside hinna üle.

Selliste keeruliste ja äärmiselt erinevate omadustega protsesside juhtimine nõuab integreeritud ja kestlikku lähenemist igas etapis.
Tänapäeval ulatuvad väärtusahelad üle maailma. Enam ei piisa, kui ettevõte keskendub ainult sellele, mida ta ise otseselt kontrollib. Ettevõtte kestlikkuse hindamine nõuab kogu väärtusahelale orienteeritud lähenemist, sest kuni 90 protsenti keskmise ettevõtte keskkonnajalajäljest tekib väärtusahelas – kas ettevõtte tegevuses sisse- (tarneahela kaudu) või väljavoolu (toote või teenuse müügi, kasutamise ja utiliseerimise faasis). Probleem on selles, et enamikul ettevõtetel pole hõlpsat juurdepääsu andmetele, mida nad enda kestlikkuse mõju mõõtmiseks vajavad.
Nõudlusest tulenevalt on turul juba nii pakkumisel kui ka loomisfaasis töövahendeid, mis võimaldavad ettevõtjail koguda keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisandmeid otse oma väärtusahela partneritelt ja kasutada seda teavet ettevõtte kestlikkuse mõju hindamiseks.

Kasulikke linke

Kestlikkusaruandluse koostamise ja avalikustamisega juba mõned aastad seotud olnud ettevõtted on avaldanud kasulikke nõuandeid selle protsessi edukaks haldamiseks.
Lingid
SEB akadeemia
Video "Kestlikkusaruandluseks ettevalmistus: kahese olulisuse hindamine"
Swedbank'i jätkusuutlikkuse HUB
Tööriist oluliste ESG riskide ja mõjude hindamiseks ettevõtte tegevusvaldkonnast lähtuvalt.
METK Nõuandeteenistus
Juhiseid ja soovitusi ettevõtte ESG juhtimissüsteemi kujundamiseks