Rahandusministeerium

Tutvustus

Ettevõtete kestlikkusteabe avaldamine on muutunud paratamatuks vajaduseks paljudes riikides ja ärisektorites. Kestlikkusaruandluse kohustuse rakendamisega luuakse eeldused rohereformiga seatud eesmärkide täitmiseks, suunates muu hulgas investorite huvi just kestlikumate ettevõtete rahastamisele.

Vastutustundlik ettevõtlus ja kestlikkus

Vastutustundlik ettevõtlus on rohujuure tasandilt algav äritegevuse mõtteviis, kus ettevõtja võtab vastutuse enda tegevusest tingitud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike mõjude juhtimise eest. Vastutustundliku ettevõtluse keskne põhimõte ütleb, et äri juhtides ja arendades tuleb mõelda kaugemale kui selle või järgmise aasta käive ja kasum – et ettevõte toimiks tulemuslikult ja oleks konkurentsivõimeline ka veel aastate pärast, kasvatades oma väärtust nii aktsionäride kui ka klientide, töötajate ja teiste huvigruppide silmis. Vastutustundlikud ettevõtjad loovad eelduse terve ja läbipaistva ettevõtlusmaastiku tekkeks, mis on atraktiivne uutele kohalikele ettevõtjatele ning investoritele välisriikidest.

Kliendid, investorid ja riiklikud institutsioonid on tänapäeval huvitatud enamast kui lihtsalt tavalisest finantsteabest – nad eeldavad, et ettevõtted võtavad vastutuse ja rakendavad jätkusuutlikke ärijuhtimistavasid. Seetõttu on ettevõtete aastaaruannetesse traditsiooniliste finantstulemuste kõrvale ilmumas mõõdikud, mis toovad välja ettevõtte kliimamõju, toodete keskkonnamõju üle kogu nende elukaare, jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamise määra, diskrimineerimisjuhtumeid või palgalõhet ilmestavad näitajad jms.

Kestlikkusaruandluse regulatsioon toob võrreldava suurusega konkurendid ühele pulgale ning sunnib neid võrreldaval kujul avalikustama standardiseeritud infot oma jätkusuutlikkuse kohta. Ettevõtte jaoks on kestlikkusaruandlusest enim kasu siis, kui kestlikkuse prisma kaudu hinnatakse ka mõjusid, riske ja -võimalusi, ettevõtet mõjutavaid trende ning riskijuhtimise protsesse. Kestlikkusaruanne omab sarnast mõju finantsaruannetega – mida paremad on näitajad, seda suurem on klientide huvi, seda soodsamad on tingimused, seda lihtsam on leida investoreid ning kaasata kapitali.

Ettevõtted, kes kestlikkusandmeid ei kogu ning -aruannet ei koosta, võivad ühel hetkel ootamatult avastada, et on konkurentidest lootuselt maha jäänud.

Loe lisaks:

Vastutustundlik ettevõtlus: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vaade vastutustundlikule ettevõtlusekeskkonnale

SWEDBANK´i blogi: Äriühingu vastutustundlik valitsemine kui ettevõtte kestlikkuse alustala

Vastutustundliku ettevõtluse foorum ühendab ettevõtteid, kelle jaoks on oluline toimida vastutustundlikult tagamaks nii oma ettevõtte, ühiskonna kui ka riigi jätkusuutlikkus. Alates 2025. aastast kutsub kõiki ühiskonna heaolusse ja arengusse panustavaid ettevõtteid täitma vastutustundliku ettevõtluse indeksit. See on hea arengutööriist, mis aitab põhjalikult mõtestada oma organisatsiooni ühiskondlikku vastutust keskkondlikus, sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes (ESG – environmental, social, governance). Indeksis osalemine aitab kaasa, et ühiskondlik vastutus saaks osaks üha rohkemate Eesti ettevõtete igapäevasest toimimisest.

Kestliku ettevõtluse alused: Põhjamaade juhtivaid nõustajaid vastutustundliku ettevõtluse arendamises ja muutuste juhtimises Miltton New Nordics selgitab kestliku ettevõtluse olemust.

Mis on kestlikkusaruanne?

Kestlikkusaruandluse direktiivi (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD) kohaselt  raamatupidamise seaduses sätestatud kestlikkusaruande koostamine kohustab ettevõtjaid avalikustama teavet enda tegevuse mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. See aruanne on hädavajalik tööriist jätkusuutliku arengu juhtimisel, kuna võimaldab ettevõtjal näidata enda pühendumust nendele küsimustele, dokumenteerida oma edusamme ja seada kestliku arengu edasised eesmärgid.
Nendest andmetest lähtuvalt saavad huvitatud pooled hinnata, kui jätkusuutlik on konkreetse ettevõtte tegevus kogu väärtusahela ulatuses. Sel moel on kestlikkusaruanne vajalik suhtlusvahend ettevõtte ja tema sidusrühmade, sealhulgas klientide, töötajate, aktsionäride, investorite ja laiema kogukonna vahel. Aruanne võimaldab mõista ettevõtte kestlikkusstrateegiat ja -praktikat, hinnata tulemusi ja riske ning kujundada selle teabe põhjal oma suhtumist ja otsuseid.

  • Põhjalikku selgitust kestlikkusaruande koostamise eesmärkidest, standarditest ja protsessist jagavad ESG Impulss podcastis rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Marika Taal ja projektijuht Kristiin Bauer.

Kellele kohaldub?

Kestlikkusaruandluse nõue kohaldub kõigile suurettevõtjatele, suurtele kontsernidele ja kõigile reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtted). Andmed tuleb esitada vastavuses kohustuslike EL-i kestlikkusaruandluse standarditega (ESRS), esitatud teavet peab kontrollima sõltumatu audiitor. Kestlikkusaruanne avaldatakse ettevõtte majandusaasta aruande koosseisu kuuluva tegevusaruande eraldi osana digitaalses masinloetavas vormis.

  • 2024

    Avaliku huvi üksus

    • aasta keskmine töötajate arv bilansipäeval üle 500
    Suurettevõtjate standardid

  • 2025

    Suurettevõtja

    Kaks kolmest kriteeriumist kahel järjestikusel bilansipäeval

    • aasta keskmine töötajate arv üle 250
    • aasta müügitulu üle 50 miljoni euro
    • varade maht üle 25 miljoni euro
    Suurettevõtjate standardid

  • 2026

    Börsil noteeritud VKE (va mikroettevõtja)

    Kaks kolmest kriteeriumist kahel järjestikusel bilansipäeval

    • aasta keskmine töötajate arv üle 10
    • aasta müügitulu üle 900 000 euro
    • varade maht üle 450 000 euro
    VKE-de standardid

Kestlikkus ja ESG

ÜRO määratluse kohaselt on jätkusuutlik (kohanemisvõimeline, säilenõtke, kestlik) selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.

Äritegevuses kirjeldatakse kestlikkust kolme mõõtme – keskkonna- (environment, E), sotsiaalsete (social, S) ja juhtimistegurite (governance, G) – ehk ühiselt ESG põhimõtete kaudu. Need kolm mõõdet aitavad ettevõtjal mõtestada enda vastutust keskkonna, töötajate, klientide, äripartnerite, investorite ja ühiskonna ees tervikuna. Sellist teavet hakatakse ettevõtete kestlikkusaruannetes (mida sageli nimetatakse suupärasemalt ka ESG-aruandeks) uute nõuete kohaselt avaldama juba 2024. aasta kohta.

Loe lisaks: Nõuandeid juhtkonna liikmetele tõhusaks ESG juhtimiseks Praktikute ja spetsialistide soovitusi kestlikkusteemade juhtimiseks organisatsioonis (inglise keeles).

Kestlikkusandmete avalikustamise kohustus

Veel hiljuti oli kestlikkusandmete avaldamine eesrindlike ettevõtete vabatahtlik praktika. Praegu on see aina laiemalt õiguslik nõue – sõltuvalt ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast, geograafilisest asukohast ja muudest näitajatest on paljudel ettevõtetel kohustus oma kestlikkusteavet avalikustada. Lisaks nõuavad sellist teavet ka investorid ja kliendid, suurendades nii survet kestlikkusandmete avalikustamisele. Seetõttu on vaja, et ettevõtted mõistaksid, millised on  õiguslikud ja turunõuded seoses kestlikkusaruandega ja valmistuksid nendele nõuetele vastamiseks. Euroopa Liit on kehtestanud mitmeid reegleid, mis nõuavad teatud tüüpi ja teatud suuruses ettevõtjatelt oma kestlikkusandmete avalikustamist. Huvi korral saab nende kohta lähemalt lugeda järgmistelt linkidelt:

  • NFRD

    Mittefinantsaruandluse direktiiv (Non-Financial Reporting Directive) nõudis enam kui 500 töötajaga avaliku huvi ettevõtteilt teabe avaldamist keskkonnakaitse, sotsiaalse vastutuse ja töötajate kohtlemise, inimõiguste austamise, korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksu ning mitmekesisuse kohta ettevõtete juhatustes. Asendatud CSRD-ga !

  • SFRD

    Säästva rahastuse avalikustamise määruse (Sustainable Finance Disclosure Regulation) eesmärk on suurendada finantsturgude läbipaistvust, suunata kapitalivood eeskätt jätkusuutlike ettevõtete rahastamisele, ennetada rohepesu ja toetada teadlikke investeerimisotsuseid.

  • CSRD

    Kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainabilty Reporting Directive) suunab suuri ettevõtjaid ja avaliku huvi üksusi avalikustama endi kestlikkusandmeid.

  • CSDDD

    Kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (Corporate Sustainability Due Diligence Directive) eesmärk on seada ettevõtetele ühtsed nõuded nii enda kui tütarettevõtete ja muude väärtusahela osaliste tegevuse tegelike ja võimalike keskkonnamõjude ja inimõiguste rikkumiste tuvastamiseks ja ärahoidmiseks, lõpetamiseks või leevendamiseks.

Kestlikkusaruande loomise etapid

Nõuetele vastava kestlikkusaruande loomine võib esialgu tunduda ehmatava ülesandena, kuid selge juhendi järgimisel on võimalik see protsess muuta lihtsaks ja tagada, et aruanne saab põhjalik ja asjakohane ning pakub huvi ettevõtte sidusrühmadele.
  1. 1

    Kõrgeima juhtkonna kohustus

    Igasuguse algatuse, sealhulgas kestlikkusaruande koostamise edu tagab kõrgeima juhtkonna pühendumus. Kestliku mõtteviisi juurutamisel tuleks ESG-d rakendada pööratud järjekorras: G (governance) – juhtkond seab suuna, S (social) – inimeste teadlikkus võimaldab saavutada eesmärke, E (environment) – kõik eelnev mõjutab keskkonda eeldatavasti positiivselt.
  2. 2

    Sidusrühmade tuvastamine ja nende ootused

    Välja tuleb selgitada ettevõtte jaoks põhilised sidusrühmad, nende ootused ja suhtumine. Aruande jaoks vajaliku teabe kogumiseks on tarvis tuvastada väärtusahela peamised osalised ja kujundada süsteem nendelt andmete saamiseks.
  3. 3

    Asjakohaste kestlikkusprobleemide tuvastamine ja hindamine

    Järgmine samm on välja selgitada ettevõtet mõjutavad kestlikkusriskid, -mõjud ja -võimalused ning neid hinnata, tuvastamaks tähtsaimad, mis tuleb aruandes lahti kirjutada.
  4. 4

    Andmete kogumine ja aruande kirjutamine

    Kui asjakohased kestlikkusega seotus riskid, mõjud ja võimalused on tuvastatud ning tähtsuse järgi pingeritta seatud, on aeg koguda aruande koostamiseks vajaminevad andmed.
  5. 5

    Aruande ülevaatamine ja heakskiit

    Enne kestlikkusaruande avaldamist on viimane samm selle ülevaatamine, heakskiitmine ja audiitorkontroll.
  6. 6

    Suhtlemine ja tagasiside

    Lõpuks, kui aruanne on avaldatud, tuleks seda sobival viisil tutvustada ettevõtte sidusrühmadele ja koguda nendelt tagasisidet.