Rahandusministeerium

Rohelepe

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon kliimaneutraalseks kontinendiks saamisest ja elurikkuse kao tagasipööramisest. Kliimamuutuste ja keskkonna seisundi halvenemise pidurdamiseks kavatsetakse Euroopa majandussüsteemi muuta, vähendades süsinikuheitmeid ning samas säilitades majanduslik õitseng ja suurendades inimeste heaolu ja elukvaliteeti, tagades puhtama keskkonna ja parema tervise.

Eesti roheline tulevik

Kõik me oleme uhked Eestimaa kauni looduse üle. Sõltumata elukohast asuvad ilusad rohealad ja terviserajad kodust enamasti üksnes jalutuskäigu kaugusel. Tahame, et meie ja meie lähedaste tervis oleks tugev, et igapäevane toimetamine ja tarbimine oleks taskukohane, et elektrit piisaks nii ettevõtetele kui ka majapidamistele, et uusi kõrgepalgalisi töökohti ja mugavaid tehnoloogiaid tuleks juurde ja et seda kõike jätkuks ka tulevastele põlvedele.
Juba praegu tunneme Eestis kliimamuutuste mõju: ilmastik on ebastabiilsem, tormid tugevamad, suved kuivemad ja kuumemad. Ka talved on keskmisest soojemad, kuid samas lumerohked. Näeme, kuidas sõltuvus fossiilkütustest paisutab meie arveid, rääkimata selle negatiivsest mõjust keskkonnale ja riskist, et seda kasutatakse rahvusvahelise mõjutusvahendina. Kui me midagi ette ei võta, hakkab kliimamuutus ohustama meie kinnisvara, loodust ja toiduvarustuse kindlust.

Valitsuse roll rohereformis

Eesti valitsus on mõistnud rohepöörde vajalikkust ning astunud samme, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, suurendada taastuvenergia kasutamist, parandada jäätme- ja ressursihaldust ning toetada säästvaid transpordilahendusi. Peale selle on loodud programme, mis soodustavad keskkonnasõbralikku majanduskasvu ja jätkusuutlikku arengut.

Üks näide sellest on Eesti eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mis tähendab, et kasvuhoonegaaside heited peavad olema viidud miinimumini või kompenseeritud muude keskkonnasõbralike meetmetega.

Roheline ettevõtlus

Kui me räägime rohelisest suundumusest (rohereformist, roheleppest, rohepöördest), siis tõusevad esile olulised tegelased: ettevõtjad kui majandusüksused, mis mängivad võtmerolli üleminekul keskkonnasõbralikumale ja kestlikumale toimimisele. Ettevõtjad on rohepöörde võtmetegijad, kuna nende tegevus mõjutab otseselt nii keskkonda kui ka ühiskonda.

Roheline suund kui ärikeskkonna norm

Tulevikus peaks roheliselt toimimine muutuma ärikeskkonna normiks, kus ettevõtjad mõtlevad peale kasumi teenimise ka enda keskkonnamõjule ja ühiskonnale antavale panusele.

Ettevõtjad, mis suudavad edukalt ühendada keskkonnaalase vastutustunde ja ärikasvu, püsivad kindlamalt ning aitavad kaasa keskkonda säästvamale ja kestlikumale ühiskonnale. Need ettevõtjad võivad lisaks finantsedule olla ka eestvedajaks rohepöördes, mis on meie planeedi jaoks hädavajalik.

Miks peaks ettevõtja tegutsema roheliselt?

Rohereformi vajadus tuleneb senisest majandusmudelist ja tarbimistavadest, mis on oluliselt halvendanud keskkonna seisundit ja vähendanud ressursside kättesaadavust. Nii inimkonna kui looduskeskkonna säilimiseks on rohepööre möödapääsmatu vajadus. Rohepöörde edu sõltub otseselt sellest, kuivõrd kaasatakse nii ettevõtjaid kui elanikkonda: see õnnestub vaid siis, kui iga inimene ja ettevõte on motiveeritud rohepöördes osalema, kuna mõistab sellest saadavat otsest või kaudset kasu. Firmad peavad oma energiatarbimist ja jäätmete tekitamist jätkuvalt vähendama, seega hakkavad nad eelistama võimalikult keskkonnasõbralikult toimetavaid hankijaid ja tarnijaid. Mida keskkonnasõbralikumalt tegutseda, seda kergem on oma tooteid ja teenuseid rohesuundumusega klientidele müüa. On oluline kaasata rohepöördesse Eesti majanduse selgroog - väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) - kelle osakaal tegutsevatest ettevõtetest moodustab 99,88% ja Eesti majandusest ligemale 80%. Tegutsedes energiat ja materjale (= raha) säästes, oma jalajälge mõõtes ja avalikustades saab iga ettevõtja rohepöörde enda kasuks tööle panna.
  • 1

    Keskkonnakaitse:

    Ettevõtted mõjutavad loodust ressursside kasutamise ja heitgaaside emissiooni kaudu. Oma tegevuse keskkonnamõju vähendamisega aitavad ettevõtted kaasa keskkonna kaitsmisele.
  • 2

    Tarbijate nõudlus:

    Üha enam tarbijaid eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid. Ettevõtted, kes vastavad sellele nõudlusele, võivad suurendada oma turuosa ja kasumit.
  • 3

    Jätkusuutlik ärikasv:

    Rohepöördele keskendunud ettevõtted on sageli pikaajaliselt edukamad, kuna nad on paremini valmis keskkonnaregulatsioonide muutusteks ja paremateks ärisuheteks.
  • 4

    Teadlik töötaja:

    Paljud inimesed otsivad töökohti ettevõtetes, mis jagavad nende keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid väärtusi. See aitab ettevõtetel enda juurde meelitada ja enda juures hoida kõrgelt kvalifitseeritud ning lojaalset tööjõudu.

Kuidas saab ettevõtja rohepöördesse panustada?

  • Keskkonnasõbralikud tooted ja teenused:

    Ettevõtted saavad välja töötada ja pakkuda keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid, mis aitavad tarbijatel teha jätkusuutlikumaid valikuid.

  • Energiatõhusus:

    Investeerimine energiatõhusatesse tehnoloogiatesse ja protsessidesse aitab vähendada energiakulu ja süsinikujalajälge.

  • Ringmajandus:

    Panustamine säästlikule materjalikasutusele ja ringmajanduse ulatuslikule rakendamisele aitab vähendada reostust ja suurendada jätkusuutlikkust.

  • Keskkonnamõju aruandlus:

    Ettevõtted saavad jälgida ja avalikustada enda keskkonnamõju, mis aitab neil saavutada edusamme ja teavitada sidusrühmi.

  • Keskkonnaprojektide toetamine:

    Ettevõtted võivad investeerida keskkonnaprojektidesse, mis aitavad taastada ja säilitada loodust.

  • Koostöö:

    Ettevõtted saavad osaleda koostöös teiste ettevõtete, avaliku sektori ja mittetulundusühingutega, et leida rohepöördele suunatud lahendusi.

Loe lisaks

Lingid
Pariisi kokkulepe
Pariisi kliimakonverentsil 2015. aastal võtsid 195 riiki vastu siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.
Euroopa rohelepe
Euroopa Roheline Kokkulepe on poliitikaalgatuste pakett, Euroopa Komisjoni algatatud pikaajalise majanduskasvu strateegia, mille eesmärgiks on muuta Euroopa Liit ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega kliimaneutraalseks maailmajaoks, kus 2050. aastaks on paranenud kodanike heaolu, pole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud.
ELi rohepöörde kava ja Eesmärk 55
Paketi „Eesmärk 55“ siht on muuta rohelise kokkuleppe kliimaeesmärgid seaduseks. Selleks vaatab EL läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et saavutada kliimaneutraalsuse vahe-eesmärk ja vähendada Euroopa heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra.
Eesti rohesuundumus
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastal kaastakse investeeringuid nii avalikust kui ka erasektorist. Aastate 2021–2027 jooksul tagatakse Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavaga vähemalt triljon eurot kestlikke investeeringuid, millest vähemalt 100 miljardi jagu suunatakse õiglase ülemineku mehhanismi abil üleminekust enim mõjutatud piirkondadele.
DEAL
ÜRO juhitud üleilmne keskkonnaandmestiku platvormi „Data for the Environment Alliance“ (DEAL) eesmärk on teha keskkonda puudutavad kvaliteetsed andmed kõigile otsuste tegemiseks hõlpsasti kättesaadavaks suunamaks ühiskond säästvamale teele.
Eesti valitsuse rohepoliitika eesmärgid
Valitsuse rohepoliitika ja rohepöördega seotud eesmärgid aastaks 2035
Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis
Arenguseire keskus uurib rohepöörde võimalikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju.
Kliimamuutused ja -eesmärgid
Keskkonnaagentuuri nõunik Kai Rosin selgitab muutusi kliimas, nende jälgimist ja eesmärke inimmõju vähendamiseks.
Tõetamm
Statistikaameti andmed Eesti saavutustest jätkusuutlikkuse teel.
Rohetiiger
Koostööplatvorm keskkonnast hoolivatele ettevõtjatele.