Kas kestlikkusaruandeid on kohustatud koostama ja avaldama ka sihtasutused ja mittetulundusühingud?

VASTUS

Kestlikkusaruandluse kohustus on teatud liiki äriühingutel: suurettevõtjatel, börsil noteeritud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) ning suurte kontsernide emaettevõtjatel.

Äriseadustiku kohaselt on äriühinguks osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu.

Kas grupi emaettevõte peab konsolideeritud kestlikkusaruandesse hõlmama ka ettevõtte, milles tal on vähemusosalus?

VASTUS

ESRS 1 paragrahv 62 sätestab, et kestlikkusaruanne koostatakse samale aruandlusüksusele kui finantsaruanded. Raamatupidamise direktiivi kohaselt on konsolideerimisgrupp defineeritud kui emaettevõte ja kõik tema tütarettevõtted. Sidusettevõtted ja muud äriühendused võivad aga väärtusahela mõistes olla olulised juhul, kui nad on grupi ettevõtetele kas tarnijad või hankijad. Väärtusahela ja ettevõtte enda tegevuse ulatuse määratlemisel on EFRAG välja töötanud juhendmaterjali, mis on kättesaadav siin.

Kas kestlikkusaruande osas hakatakse tegema täiendavat järelevalvet lisaks audiitorkontrollile

VASTUS

Kestlikkusaruandluse direktiivi jõustamine Eesti õiguses ei too kaasa muudatusi juba olemasolevasse aruandlusega seotud järelevalvesse.

Kestlikkusaruanne on osa tegevusaruandest ning see omakorda majandusaasta aruandest. Viimasele kohaldub aruande koostamisel ning esitamisel teatud tehniline kontroll, mis on osa äriregistrile majandusaasta aruande esitamise protsessist.

Lisaks äriregistri keskkonnas toimuvale kontrollile võib vaadata esitatud aruande üle registriosakond, kes võib vajadusel nõuda aruande täiendamist. Kuna kestlikkusaruandega käib kaasas audiitorkontrolli kohustus, siis toimub aruande sisuline kontroll selle kaudu.

Erandiks on börsil noteeritud ettevõtted, kellele rakendub Finantsinspektsiooni täiendav järelevalve.

Millised tagajärjed on kestlikkusaruande esitamise kohustuse täitmata jätmisel?

VASTUS

Kui kestlikkusaruande koostamise kohustusega ettevõte jätab aruande koostamata või selle audiitorkontrolli kohta puudub vandeaudiitori aruanne, siis ei saa aruannet äriregistrile esitada. Samamoodi, nagu ei saa äriregistrile esitada majandusaasta aruannet, mille raamatupidamise aastaaruandel on audiitorkontrolli kohustus, kuid vandeaudiitori aruannet ei ole.

Kui ettevõte ei ole esitanud oma majandusaasta aruannet õigeks ajaks, võib registripidaja määrata ettevõttele ilma hoiatamata trahvi kuni 3200 eurot ja teha seda korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni. Trahvi esitamise aja ja suuruse määrab registripidaja, arvestades muu hulgas seda, mitu korda on ettevõte jätnud majandusaasta aruande tähtajaks esitamata, kui pikk aeg aruande esitamise tähtpäevast on möödunud jne.

Kui ettevõte ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automaatselt.

Ettevõtte võib registrist kustutada, kui ettevõte ei ole registripidaja määratud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.

Missugused teemapõhiste standardite avalikustamisnõuded sisaldavad mõõdikuid, mis vajavad andmeid väärtusahela partneritelt?

VASTUS

Väärtusahela kohta hõlmavad  andmepunkte üksnes kliimamuutuste standardi avalikustamisnõuete E1-6 ja E1-7 ning elurikkuse ja ökosüsteemide standardi avalikustamisnõude E4-5 mõõdikud.

Ülejäänud 25 mõõdikut kajastavad üksnes ettevõtte enda tegevusega seotud andmepunkte, st väärtusahela partnerite andmeid need ei sisalda. Lisaks võib ettevõte kajastada täiendavaid üksuspõhiseid mõõdikuid, mida kasutatakse tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks.  Selgitav tabel:

Kuidas hinnata ettevõtte väärtusahela kestlikkusaspekte olukorras, kus ettevõte tihtipeale ei saa väärtusahelas toimuvat (nt keskkonna reostamine, töötajate kohtlemine) mõjutada? Kas sellisel juhul tuleb mõju hinnata väikeseks?

VASTUS

Kestlikkusaruande tarvis kahese olulise hindamisel ei hinnata mitte ettevõtte mõjuvõimu väärtusahela ettevõtete üle, vaid seda, millist mõju väärtusahela erinevad osalised avaldavad neid ümbritsevale keskkonnale, ühiskonnale ja ärikultuurile.

Mõju on  ettevõtja tegevusest lähtuv teatud muutusi esile kutsuv toime.

Näiteks keskkonnamõju on ettevõtja tegevusega kaasnev või kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes looduskeskkonnas, inimese tervises ja heaolus, kultuuripärandis või varas.

Mõjuvõim on võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim on eestvedamise olulisemaid näitajaid, millest oleneb eestvedamise tõhusus. Mõjuvõim on põhjendatud, kui mõjutatavad isikud seda aktsepteerivad ja õigustatuks peavad, ning põhjendamatu, kui see tundub mõjutatavatele ebaõiglasena või mittesobilikuna.

Kestlikkuse seisukohast sobiva väärtusahela kujundamisel on ettevõtja mõjuvõim ahela osalistele olulise tähtsusega, aga eraldi seda ei hinnata – mõjukuse tulemuslikkus avaldub ettevõtja kestlikkusaruandes avalikustatud  tulemustes üldisemalt.

Millises mahus tuleks kestlikkusaruandes avalikustada ettevõtte poolt kohalike elanike ja kogukondade toetamist, sponsorlust ja muud „ühiskonnale tagasi andmist“?

VASTUS

Kestlikkuaruandes tuleb standardite kohaselt avalikustada eelkõige kohalike kogukondadega seotud riskid ja negatiivsed mõjud ning ettevõtte kavad nende mõjude maandamiseks.

Kahese olulisuse hindamisel tuleb muu hulgas kindlaks teha tegelikud ja võimalikud riskid, võimalused ja negatiivne mõju kohalikule kogukonnale nii ettevõtja enda tegevuses kui kogu väärtusahelas põhiliste kestlikkusaspektide (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, vee- ja mereressursid, ressursikasutus ja ringmajandus, saaste ja kliimamuutus) vaates. Tuleb hinnata, kas ja kuidas on tagatud ettevõtja ja tema väärtusahela poolt mõjutatud kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (sh piisav eluase ja toit, puhas vesi ja toimiv kanalisatsioon, mõju maale ja julgeolekule), samuti kogukondade poliitilised ja kodanikuõigused (sh väljendusvabadus, kogunemisvabadus, mõju inimõiguste kaitsjatele). Avalikustada tule ka see, kas ja kuidas on mõjutatud kogukonnad olnud kaasatud olulisuse hindamisse.

Tuvastatud oluliste riskide maandamise meetmetena võib aruandes avalikustada teabe poliitikate ja kavandatud meetmete kohta, mis aitavad vähendada või kõrvaldada mõjutatud kogukondadele avalduvat mõju. Toetus kogukondadele ja sponsorlus võivad teatud juhtudel olla osaks (küll pigem väikeseks) ettevõtja tegevustest kahjulike mõjude vähendamisel.