Kas kestlikkusaruandeid on kohustatud koostama ja avaldama ka sihtasutused ja mittetulundusühingud?

VASTUS

Kestlikkusaruandluse kohustus on teatud liiki äriühingutel: suurettevõtjatel, börsil noteeritud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) ning suurte kontsernide emaettevõtjatel.

Äriseadustiku kohaselt on äriühinguks osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu.

Kas grupi emaettevõte peab konsolideeritud kestlikkusaruandesse hõlmama ka ettevõtte, milles tal on vähemusosalus?

VASTUS

ESRS 1 paragrahv 62 sätestab, et kestlikkusaruanne koostatakse samale aruandlusüksusele kui finantsaruanded. Raamatupidamise direktiivi kohaselt on konsolideerimisgrupp defineeritud kui emaettevõte ja kõik tema tütarettevõtted. Sidusettevõtted ja muud äriühendused võivad aga väärtusahela mõistes olla olulised juhul, kui nad on grupi ettevõtetele kas tarnijad või hankijad. Väärtusahela ja ettevõtte enda tegevuse ulatuse määratlemisel on EFRAG välja töötanud juhendmaterjali, mis on kättesaadav siin.

Kas kestlikkusaruande osas hakatakse tegema täiendavat järelevalvet lisaks audiitorkontrollile

VASTUS

Kestlikkusaruandluse direktiivi jõustamine Eesti õiguses ei too kaasa muudatusi juba olemasolevasse aruandlusega seotud järelevalvesse.

Kestlikkusaruanne on osa tegevusaruandest ning see omakorda majandusaasta aruandest. Viimasele kohaldub aruande koostamisel ning esitamisel teatud tehniline kontroll, mis on osa äriregistrile majandusaasta aruande esitamise protsessist.

Lisaks äriregistri keskkonnas toimuvale kontrollile võib vaadata esitatud aruande üle registriosakond, kes võib vajadusel nõuda aruande täiendamist. Kuna kestlikkusaruandega käib kaasas audiitorkontrolli kohustus, siis toimub aruande sisuline kontroll selle kaudu.

Erandiks on börsil noteeritud ettevõtted, kellele rakendub Finantsinspektsiooni täiendav järelevalve.

Millised tagajärjed on kestlikkusaruande esitamise kohustuse täitmata jätmisel?

VASTUS

Kui kestlikkusaruande koostamise kohustusega ettevõte jätab aruande koostamata või selle audiitorkontrolli kohta puudub vandeaudiitori aruanne, siis ei saa aruannet äriregistrile esitada. Samamoodi, nagu ei saa äriregistrile esitada majandusaasta aruannet, mille raamatupidamise aastaaruandel on audiitorkontrolli kohustus, kuid vandeaudiitori aruannet ei ole.

Kui ettevõte ei ole esitanud oma majandusaasta aruannet õigeks ajaks, võib registripidaja määrata ettevõttele ilma hoiatamata trahvi kuni 3200 eurot ja teha seda korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni. Trahvi esitamise aja ja suuruse määrab registripidaja, arvestades muu hulgas seda, mitu korda on ettevõte jätnud majandusaasta aruande tähtajaks esitamata, kui pikk aeg aruande esitamise tähtpäevast on möödunud jne.

Kui ettevõte ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automaatselt.

Ettevõtte võib registrist kustutada, kui ettevõte ei ole registripidaja määratud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.

Missugused teemapõhiste standardite avalikustamisnõuded sisaldavad mõõdikuid, mis vajavad andmeid väärtusahela partneritelt?

VASTUS

Väärtusahela kohta hõlmavad  andmepunkte üksnes kliimamuutuste standardi avalikustamisnõuete E1-6 ja E1-7 ning elurikkuse ja ökosüsteemide standardi avalikustamisnõude E4-5 mõõdikud.

Ülejäänud 25 mõõdikut kajastavad üksnes ettevõtte enda tegevusega seotud andmepunkte, st väärtusahela partnerite andmeid need ei sisalda. Lisaks võib ettevõte kajastada täiendavaid üksuspõhiseid mõõdikuid, mida kasutatakse tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks.  Selgitav tabel:

Kuidas hinnata ettevõtte väärtusahela kestlikkusaspekte olukorras, kus ettevõte tihtipeale ei saa väärtusahelas toimuvat (nt keskkonna reostamine, töötajate kohtlemine) mõjutada? Kas sellisel juhul tuleb mõju hinnata väikeseks?

VASTUS

Kestlikkusaruande tarvis kahese olulise hindamisel ei hinnata mitte ettevõtte mõjuvõimu väärtusahela ettevõtete üle, vaid seda, millist mõju väärtusahela erinevad osalised avaldavad neid ümbritsevale keskkonnale, ühiskonnale ja ärikultuurile.

Mõju on  ettevõtja tegevusest lähtuv teatud muutusi esile kutsuv toime.

Näiteks keskkonnamõju on ettevõtja tegevusega kaasnev või kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes looduskeskkonnas, inimese tervises ja heaolus, kultuuripärandis või varas.

Mõjuvõim on võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim on eestvedamise olulisemaid näitajaid, millest oleneb eestvedamise tõhusus. Mõjuvõim on põhjendatud, kui mõjutatavad isikud seda aktsepteerivad ja õigustatuks peavad, ning põhjendamatu, kui see tundub mõjutatavatele ebaõiglasena või mittesobilikuna.

Kestlikkuse seisukohast sobiva väärtusahela kujundamisel on ettevõtja mõjuvõim ahela osalistele olulise tähtsusega, aga eraldi seda ei hinnata – mõjukuse tulemuslikkus avaldub ettevõtja kestlikkusaruandes avalikustatud  tulemustes üldisemalt.

Millises mahus tuleks kestlikkusaruandes avalikustada ettevõtte poolt kohalike elanike ja kogukondade toetamist, sponsorlust ja muud „ühiskonnale tagasi andmist“?

VASTUS

Kestlikkuaruandes tuleb standardite kohaselt avalikustada eelkõige kohalike kogukondadega seotud riskid ja negatiivsed mõjud ning ettevõtte kavad nende mõjude maandamiseks.

Kahese olulisuse hindamisel tuleb muu hulgas kindlaks teha tegelikud ja võimalikud riskid, võimalused ja negatiivne mõju kohalikule kogukonnale nii ettevõtja enda tegevuses kui kogu väärtusahelas põhiliste kestlikkusaspektide (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, vee- ja mereressursid, ressursikasutus ja ringmajandus, saaste ja kliimamuutus) vaates. Tuleb hinnata, kas ja kuidas on tagatud ettevõtja ja tema väärtusahela poolt mõjutatud kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (sh piisav eluase ja toit, puhas vesi ja toimiv kanalisatsioon, mõju maale ja julgeolekule), samuti kogukondade poliitilised ja kodanikuõigused (sh väljendusvabadus, kogunemisvabadus, mõju inimõiguste kaitsjatele). Avalikustada tule ka see, kas ja kuidas on mõjutatud kogukonnad olnud kaasatud olulisuse hindamisse.

Tuvastatud oluliste riskide maandamise meetmetena võib aruandes avalikustada teabe poliitikate ja kavandatud meetmete kohta, mis aitavad vähendada või kõrvaldada mõjutatud kogukondadele avalduvat mõju. Toetus kogukondadele ja sponsorlus võivad teatud juhtudel olla osaks (küll pigem väikeseks) ettevõtja tegevustest kahjulike mõjude vähendamisel.

Kas konsolideerimise erandit saab kasutada kui emaettevõte asub väljapool Euroopa Liitu?

VASTUS

Euroopa Liidu liikmesriigis asuva suurettevõtja, kelle konsolideeritud kestlikkusaruannet koostav emaettevõte asub väljapool Euroopa Liitu, peab konsolideerimise erandi rakendamisel hindama täiendavaid asjaolusid.

Konsolideerimise erandi kasutamine on võimalik kui konsolideeritud kestlikkusaruanne koostatakse järgides:

• Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (ESRS, suurettevõtja standardid)
• Euroopa Komisjoni rakendusaktiga määratletud samaväärsed standardeid (direktiiv 2004/109/EÜ (läbipaistvusdirektiiv), artikkel 23 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt vastu võetud samaväärsed standardid)

Tänasel päeval veel ei eksisteeri eelpool nimetatud rakendusakti, seega võimalik on vaid esimene variant. Rakendusakti loomise ja jõustumise järgselt, täiendame küsimuse vastust siin lehel.

Kas filiaalidel on kestlikkusaruande koostamise kohustus?

Filiaal on osa äriühingust, mitte eraldiseisev üksus, kestlikkusaruande kohustus on vaid äriühingul kui ta täidab kriteeriume.

Majandusaasta aruande (hõlmates tegevusaruannet (sh kestlikkusaruanne kui kohaldub) ning raamatupidamise aastaaruannet) esitamisel rakendub äriseadustiku paragrahv 388.

Kas kestlikkusaruandluse direktiivi ülevõtmisel oleks saanud sisse viia leevendusi millal aruandekohustus tekib või audiitorkontrolli osas?

VASTUS

Direktiiv ei andnud võimalust siseriiklikult otsustada aruandluskohustusega alustamise ega ka audiitorkontrolliga alustamise aja osas.

Näiteks võttis Rootsi direktiiv üle sättega, et majandusaasta ei pea algama 01.01.2024 nagu direktiiv nägi ette, vaid alates 01.07.2024. Euroopa Komisjon on avaldanud seisukoha, et edasilükkamine st ka aruannete esitamine majandusaasta kohta mis hakkab hiljem kui 01.07.2024 on vastuolus Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiviga  (CSRD) ning vastuolus üle-Euroopaliste mängureeglitega. Seetõttu peab ka Eestis hakkama aruannet esitama avaliku huvi üksused, kel on rohkem kui 500 töötajat, 2024 majandusaasta kohta.

Audiitorkontrolli kohustuse tekkimisel tekitas segadust asjaolu, et piiratud kindlustunnet andvate standardi väljatöötamise tähtaeg on Euroopa Komisjonil 1. oktoober 2026 ning põhjendatud kindlustunnet andvate standardite väljatöötamise kohustus 1.oktoober 2028. Aruandluse kontroll aga algab samaaegselt aruande koostamisega ning seda esialgu piiratud kindlustunnet andva töövõtuna. Selle töövõtu standardid sätestab iga liikmesriiki ise, nii nagu see on ka finantsaruande audiitorkontrolli töövõttude puhul.

Euroopa Komisjon on teinud CEAOB-le (Euroopa auditi järelevalveasutuste komitee) ülesandeks üle vaadata ja ettepanekud teha rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi (ISSA 5000) osas tähtajaga 2025. aasta mai kuu. See on sama standard, mida Eestis on plaanitud rakendada peale tõlkimist ning audiitorite järelevalve nõukogu poolt heakskiidu saamist.

Kas meil saab tulevikus olema nõutud kõrgema kindlusastmega kontroll, seda näitab Euroopa Komisjoni analüüs, mis võiks valmida hiljemalt 2028. aastal.

Kas kestlikkusaruandest on võimalik viidata teistele majandusaasta aruande osadele, millele ei rakendu audiitorkontrolli kohustus?

ESRS 1 punktiga 119 võimaldatakse viitamist majandusaasta aruande erinevatele osadele. Punktis 120 sätestatakse viis tingimust, mis peavad olema täidetud, et viitamine oleks võimalik. Üks neist on nõue, et viidatava teabe aruandele rakendub vähemalt samaväärne audiitorkontrolli nõue kui kestlikkusaruandele. Tõstatunud on küsimus, kas kestlikkusaruandest on võimalik viidata tegevusaruande teistele osadel, millel ei ole audiitorkontrolli kohustust (näiteks ühingujuhtimise aruanne).

EFRAG-i juhendmaterjalidest me vastust sellele küsimusele ei leidnud ning oleme esitanud neile päringu seisukoha saamiseks. Kuna läbi EFRAG QA platvormi küsimusi esitamine ning vastuse saamine on aegavõttev, siis kuni nende seisukoha selginemiseni peame kohaseks järgmist lähenemist.

Majandusaasta aruande erinevad osad annavad ettevõtte kohta teavet erinevatest vaatenurkadest, mis tähendab ühe asjaolu kohta võib olla infot esitatud mitmes kohas. Hoidmaks ära teabe killustumist, võib olla kohane seda infot koondada ning kasutada viitamist aruande teistes osades, kus aruande lugejal on õigustatud ootus seda teavet leida.

Kuigi ESRS 1 punkt 119 ütleb, et viitamine on kohane vaid siis kui kõik punkt 120 nõuded on täidetud, siis majandusaasta aruande loetavuse üldist eesmärki silmas pidades, peame kohaseks, et viitamine on võimalik ka tegevusaruande nendele osadele, millel ei ole eraldiseisvat audiitorkontrolli kohustust.

Selline viitamine on kohane kui viidatav teave on väga selgelt defineeritud (moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine) ning on hõlmatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtuga (ehk saab vajaliku audiitorkontrolli kindlustaseme).

Seisukoha kujundamisel oleme silmas ka pidanud asjaolu, et punkt 120 alampunkti nõude e rakendumisel tulevikus, peab see teave olema esitatud samasuguses digitaliseeritud vormis kui kestlikkusaruanne ehk andmete esitamisel moodustavad nad ühtse kogumi.

Kas ESRSid nõuavad kestlikkusaruande koostamisel esimesel aruandeaastal eelneva perioodi kohta võrdlusandmete esitamist ning kui ei nõua, siis kas aruandes vabatahtlikult esitatavad võrdlusandmed peavad olema audiitori poolt kontrollitud?

VASTUS

Ei, ESRSid ei nõua esimesel aruandeaastal võrdlusandmete esitamist. Seetõttu ei ole nõuet, et audiitorid viiksid läbi protseduure võrdlusandmete kohta ja teeksid nende kohta oma aruandes kokkuvõtte. Kui aga võrdlusandmed esitatakse vabatahtlikult, võib aruande koostaja vabatahtlikult tellida nende audiitorkontrolli. Juhul, kui vabatahtlikku audiitorkontrolli ei soovita, tuleb kestlikkusaruandes selgelt märkida, et võrdlusandmed on audiitorkontrollita. Audiitorid peavad sel juhul märkima oma kestlikkuskindluse aruandes, et piiratud kindlust andev töövõtt ei hõlma varasemate perioodide või aastate kohta esitatud võrdlusandmete kontrolli.

Ka nende varasemate perioodide võrdlusandmete osas, mis on avaldatud vastavalt taksonoomia määrusele, puudub audiitorkontrolli nõue. Kui audiitorid siiski märkavad olulisi vigu võrdlusandmetes, tehes oma protseduure kontrollitava perioodi andmete osas, peaksid nad hindama selle mõju oma kestlikkuskindluse aruandele.