Lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Kahese olulisuse hindamine
Olulisuse hindamine on protsess, mille käigus ettevõtja määrab objektiivsete kriteeriumite põhjal olulise teabe kestlikkuse mõjude, riskide ja võimaluste (ingl impact, risk, opportunity = IRO) kohta. Hindamisel võetakse arvesse kogu väärtusahelat. Olulise teema avalikustamisele tuleb rakendada vastava teemastandardi nõudeid. Kui oluline IRO ei ole ESRS-is kaetud või on kaetud vähesel määral, siis tuleb avalikustada ettevõttepõhine teave. ESRS ei sätesta kindlat protsessi olulisuse hindamiseks ega pane konkreetseid kohustusi poolte kaasamisele.
Kahese olulisuse olemus
Kahene olulisus on kontseptsioon, mis annab kriteeriumid tuvastamaks, millised ettevõtte ja tema sidusrühmade jaoks kõige olulisemad kestlikkusaspektid tuleb kestlikkusaruandes avalikustada. Nii ettevõtte poolt keskkonnale ja sootsiumile tekitatud kui ka ettevõttele endale jälje jätvad välised toimed võivad olla väga erinevad: need võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed ning mõjuda lühiajaliselt, keskmiselt või kaua. Kahese olulisuse põhimõte võimaldab põhjalikumat riskianalüüsi ja sunnib ettevõtteid lähenema kestlikkusele kahest erinevast vaatenurgast:
- Väljast-sisse perspektiiv (“mõju olulisus”) Mõju olulisus viitab välistele keskkonna- ja inimteguritele, mis võivad mõjutada ettevõtte kasumlikkust. Välised kestlikkusaspektid avaldavad pikaajalist mõju rahavoogudele ja seega ettevõtte tegutsemisvõimele.
- Seest-välja perspektiiv (“finantsolulisus”) Finantsolulisuse puhul peab ettevõte arvestama enda tegevuse riskide, võimalust ja mõjuga keskkonnale ja sootsiumile, olgu see siis tegelik või tõenäoline, positiivne või negatiivne, pika- või lühiajaline.
Mõlemad olulisused vaatavad kaugemale ettevõttest endast, hõlmates tema väärtusahelat nii alla(tarnijad)- kui üles(tarbijad)voolu.
Oluline on hinnata konkreetseid kestlikkusaspekte mõlemast vaatenurgast ja arvestada kõiki mõjusid, riske ja võimalusi, mida igaüks neist võib põhjustada.
Olulisuse hindamise protsess
Igal kestlikkusaruannet koostaval ettevõttel on kohustus teha kahese olulisuse analüüs (double materiality assessment, DMA) ja tuvastada teemad, mille kohta tuleb peale kohustusliku osa anda ka lisateavet.
Erinevate kestlikkusasjaoludega seotud riskid, mõjud ja võimalused (ingl impacts, risks, opportunities = IRO) tuleb tuvastada ja neid hinnata. Ettevõtte kestlikkust mõjutada võiva iga riski puhul tuleb hinnata:
- selle mõju olulisust (ingl. impact materiality) ja
- selle finantsilist olulisust (ingl. financial materiality)
Korrektselt tehtud kahese olulisuse hindamise protsess sisaldab suhtlust sidusrühmadega, selgitamaks välja ettevõtte jaoks oluliste sidusrühmade nägemus ja ootused. Ettevõtetel on erinevad sidusrühmad, aga üldjuhul on nendeks näiteks oma töötajad, kliendid ja mõjutatavad kogukonnad, tarnijad või muud koostööpartnerid, sektorit mõjutavad liidud või ühendused, pangad või investorid jpt.
Analüüsi peamised etapid:
- asjakohaste sidusrühmade tuvastamine ja ettevõtte väärtusahela kindlaks tegemine;
- hindamist vajavate kestlikkusaspektide määratlemine;
- määratletud kestlikkusaspektide mõjude, riskide ja võimaluste hindamine;
- oluliseks hinnatud kestlikkusaspektide pingereastamine;
- ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamine määrava tähtsusega kestlikkusaspektidega.
ESRS 1 lisas F on toodud ülevaatlik skeem, kuidas konkreetse ettevõtte jaoks asjakohased avalikustamise nõuded tuvastada.
EFRAG on loonud juhendid kahese olulisuse hindamise hõlbustamiseks (vt linke paremal).
Vaata lisaks:
Loe lähemalt
-
IG 1 – Olulisuse hindamise juhend
Juhis riskide ja mõjude olulisuse hindamiseks. (IG = Implementation Guidance)
-
IG 2 – Väärtusahela hindamise juhend
Juhis väärtusahela kestlikkusaspektide olulisuse hindamiseks ja teabe koondamiseks
-
IG 3 - ESRS-i andmepunktide rakendamise juhend
Juhis kohustuslikult ja hindamispõhiselt avalikustatavate andmete esitamiseks.
-
IG 3 lisa
ESR standardite avalikustamisnõuete täielik loetelu
Väärtusahela kaardistamine
Kliendid nõuavad üha enam jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid ning eelistavad vastutustundlikke ettevõtteid. Vastamaks klientide ootustele ja olemaks tõeliselt kestlikud, peavad ettevõtted tagama vastutustundlike äritavade järgimise nii oma ettevõttes kui ka kogu väärtusahelas (ingl value chain). See tähendab, et ettevõtte enda tootekujundused, tehased, laod, tarnijad, alltöövõtjad, transporditeenuse pakkujad ja teised väärtusahela partnerid järgivad ülemaailmselt parimaid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid.
Väärtusahela osaliste väljaselgitamise hõlbustamiseks võib ettevõtte protsessid jagada põhi- ja toetavateks tegevusteks:
PÕHITEGEVUSED
- sisenev logistika – hankimine, vastuvõtmine ja ladustamine, õiges koguses kvaliteetsete sisendite ja ressursside varumine; hõlmab nii personali värbamist kui ka materjalide, komponentide ja teenuste ostmist, alltöövõtjatega suhtlemist ja vajaliku tehnika hankimist;
- töötlemine – sisendite teisendamine kliendi soovitud tooteks või teenuseks; ressursside ja materjalide koondamine toote valmistamiseks või teenuse pakkumiseks;
- müük ja turundus – toote või teenuse info viimine kliendini, tutvustades nende omandamise ja kasutamise võimalusi;
- väljuv logistika – toote või teenuse toimetamine kliendini; tootest tekkivate jäätmete käitlus;
- teenused – müüdud toote või teenusega kliendile edasise väärtuse lisamine.
TOETAVAD TEGEVUSED
- taristu – talitlused (üksused), mis tagavad igapäevategevuse tõhususe, näiteks raamatupidamise, juriidika ja haldusjuhtimise vallas;
- personalijuhtimine – ettevõtte ja töötajate vahelised suhted; tegevus töötajate motiveerimiseks ja arendamiseks;
- tehnoloogia arendamine – tegevus, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega teadmusbaasi täiustamiseks; tehnoloogia arenguga arvestamine;
- hankimine – tegevuseks vajalike ressursside hankimine; varustaja leidmine ja läbirääkimised ressursside hinna üle.
Selliste keeruliste ja äärmiselt erinevate omadustega protsesside juhtimine nõuab integreeritud ja kestlikku lähenemist igas etapis.
Tänapäeval ulatuvad väärtusahelad üle maailma. Enam ei piisa, kui ettevõte keskendub ainult sellele, mida ta ise otseselt kontrollib. Ettevõtte kestlikkuse hindamine nõuab kogu väärtusahelale orienteeritud lähenemist, sest kuni 90 protsenti keskmise ettevõtte keskkonnajalajäljest tekib väärtusahelas – kas ettevõtte tegevuses sisse- (tarneahela kaudu) või väljavoolu (toote või teenuse müügi, kasutamise ja utiliseerimise faasis). Probleem on selles, et enamikul ettevõtetel pole hõlpsat juurdepääsu andmetele, mida nad enda kestlikkuse mõju mõõtmiseks vajavad.
Nõudlusest tulenevalt on turul juba nii pakkumisel kui ka loomisfaasis töövahendeid, mis võimaldavad ettevõtjail koguda keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisandmeid otse oma väärtusahela partneritelt ja kasutada seda teavet ettevõtte kestlikkuse mõju hindamiseks.
Kasulikke linke
Kestlikkusaruandluse koostamise ja avalikustamisega juba mõned aastad seotud olnud ettevõtted on avaldanud kasulikke nõuandeid selle protsessi edukaks haldamiseks.
Lingid
Pealkiri
Kirjeldus
Video "Kestlikkusaruandluseks ettevalmistus: kahese olulisuse hindamine"
Tööriist oluliste ESG riskide ja mõjude hindamiseks ettevõtte tegevusvaldkonnast lähtuvalt.
Juhiseid ja soovitusi ettevõtte ESG juhtimissüsteemi kujundamiseks