Rahandusministeerium

Kestlikkusaruande audiitorkontroll

Kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) nõuete alusel kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) reeglite kohaselt koostatud ja ettevõtte majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus avaldatav kestlikkuse aruanne tuleb lasta sõltumatu vandeaudiitori poolt kontrollida. Auditeerimisega soovitakse tagada finants- ja kestlikkusteabe kooskõla, mis on kestlikkusteabe kasutajate jaoks iseäranis oluline. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli tohib läbi viia ainult kestlikkusvandeaudiitor, kes võib samaaegselt olla ka raamatupidamise aastaaruande finantsaudiitor (kui tal on kestlikkusvandeaudiitori kutse). Ettevõte võib valida ka erinevad audiitorid raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande kontrolli teostama.

Audiitorkontroll

Audiitorkontroll on ettevõtte juhatuse poolt koostatud aruannete (seni raamatupidamise aastaaruanne, edaspidi ka kestlikkusaruanne) kontrollimine ja nende kohta arvamuse avaldamine. Audiitori hinnangu eesmärk on suurendada ettevõtte avaldatud finants- ja kestlikkusinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike/aktsionäride kui ka avalikkuse silmis.

Audiitorkontrolliga antakse üldjuhul kahest kindlustunnet – põhjendatud kindlustunne või piiratud kindlustunne.

Raamatupidamise aastaaruande puhul on kasutuses mõlemad, esimese puhul teeb audiitor auditit ning teise puhul ülevaatust.  Auditiga kaasnev kontroll on detailsem ning suurema hulga tõendusmaterjali ja protsesside kontrolli põhine, ülevaatuse puhul audiitori protseduurid piirduvad analüütiliste testide ja võtmeisikute küsitlemisega.

Kestlikkusaruande puhul tuleb alguses läbi viia piiratud kindlustunnet andev töövõtt.

Auditi turu hetkeseis

Auditituru ettevalmistused kestlikkusaruannete kontrolliks algasid juba mitu aastat tagasi. Suured audiitorbürood, kes kontrollivad ka 2024. aasta kohustuslaste aruandeid, on viimase aasta jooksul  väga aktiivselt tegelenud oma töötajate koolitamisega.  2024. aasta suveks oli väljaõppe saanud üle 20 töötaja ning aasta teises pooles plaanitakse koolitada samapalju inimesi. Koolitusmahud on võrdväärsed täienduskoolituse mahtudega, mida vandeaudiitorid peavad tavapäraselt läbima kolme aasta jooksul.

Rahvusvahelise taustaga audiitorbürood saavad lisatuge oma võrgustikelt nii koolituste ja metoodika kui ka ESG aruannete audiitorkontrollide planeerimise, teostamise ning raporteerimise osas. Vajadusel on Eesti audiitorfirmadel võimalus kaasata oma projektidesse ka eksperte välismaalt; vaatamata sellisele võimalusele, eelistatakse levinumate teemade (nt E1 Kliimamuutuste standard) osas siiski palgata ja koolitada kohalikke spetsialiste.

Eestis omab vandeaudiitori kutset ligikaudu 350 inimest, kuid mitte kõik neist ei paku audiitorteenust.

Kestlikkusvandeaudiitori kutse saamiseks (lisaks juba olemasolevale õigusele kontrollida raamatupidamise aastaaruannet = finantsvandeaudiitor) peab vandeaudiitor läbima Audiitorkogu poolt korraldatava koolituste sarja. Esimene võimalus koolitust läbida on vandeaudiitoritel septembris 2024, mille tulemusena selgub, kes vandeaudiitoritest soovivad omada kahte kutset. Audiitorkogu andmetel on koolitusele registreerunud ligikaudu 100 audiitorit. Koolituse info siin. Samalaadne koolitus on plaanitud ka 2025. aastal.

Momendil vandeaudiitori kutset taotlevad isikud taotlevad finantsvandeaudiitori kutset, võimalusega taotleda ka kestlikkusvandeaudiitori kutset samadel alustel kui olemasolevad vandeaudiitorid. Tulevikus on võimalik spetsialiseeruda ka ainult kestlikkusvandeaudiitoriks.

Ka kestlikkusaruande kontrollil jääb kehtima audiitorluse üks põhimõtteid: audiitor ei tohi aktsepteerida töövõtte, milles tal puudub kompetents. Ainuüksi Audiitorkogu koolituse läbimisega seda kompetentsi ei omanda ning audiitorbürood on tegemas samme, et vajalikke teadmisi ning kogemust omandada.

  • Kestlikkusaruanne hõlmab endas võrreldes raamatupidamise aastaaruandega märkimisväärselt rohkem kvalitatiivset teavet, samuti on selles rohkem tulevikku vaatavat infot, mille osas ei pruugi olla võimalik koguda kohast tõendusmaterjali, eriti veel ettevõtte välistelt osapooltelt. Seetõttu kehtib kestlikkusaruannete suhtes esialgu piiratud kindlust andva audiitorkontrolli kohustus.

    Mille kohta audiitor arvamust avaldab?

    • vastavus kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) nõuetele, sh vastavus ESRS aruandlusstandarditele
    • aruandes avaldatud info tuvastamise, kogumise ja töötlemise protsessi nõuetekohasus
    • vastavus aruande digitaalselt esitamise nõuetele
    • vastavus EL taksonoomia nõuetele

    Euroopa Liidu suund on seada aruannetele võrdsed nõuded. Selleks peab Euroopa Komisjon lähiaastatel  analüüsima, kas ja mil moel on võimalik ka kestlikkusaruandele hakata andma põhjendatud kindlustunnet: kui analüüsil selgub, et see on võimalik, peab Euroopa Komisjon 2028. aasta oktoobriks võtma vastu kestlikkusaruandluse kohta põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli standardid.

  • Seadusega on kestlikkusvandeaudiitoriks saamiseks ette nähtud  kahene süsteem:

    • Üleminekuaeg olemasolevatele finantsvandeaudiitoritele kuni 01.01.2026.

    Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga on seatud nõue, et kestlikkusvandeaudiitoritele rakenduvad kõik auditi direktiivi st Eestis audiitortegevuse seaduse nõuded. Finantsvandeaudiitoril on juba kogemus raamatupidamise aastaaruande auditiga ja seda oskust saab rakendada ka kestlikkusaruande audiitorkontrollis.

    Ülemineku erisus seisneb selles, et olemasolevad vandeaudiitorid ei pea täitma praktiseerimise ega eksami sooritamise nõuet.

    Küll peavad kestlikkusaruannet kontrollivad vandeaudiitorid  omandama vajalikud teadmised kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta täiendusõppe raames. Selleks on Audiitorkogu ette valmistamas nädalast koolitust 2024. aasta sügisel, mille läbimine on kohustuslik audiitorile, kes soovib kestlikkusaruande vandeaudiitori kutset saada. Kuna nädalase koolitusega pole võimalik omandada kõiki vajalikke teadmise keskkonna-, sotsiaal ning ühinguvalitsemise valdkondade kohta, siis  seatakse koolitusele tulemisele eelneva iseõppe kohustus ning täiendava kutse saamisel kehtib endiselt nõue, et iga töövõtu aktsepteerimisel peab vandeaudiitor hindama, kas tal on selle tegemiseks vajalik kogemus ja teadmised.

    Vajalike teadmiste ja kogemuste loomiseks on nii finants- kui kestlikkusvandeaudiitori kutsega vandeaudiitori täiendusõppe kohustus (160 tundi kolme aasta jooksul) mahukam kui vandeaudiitoril, kellel on ainult üks kutse (120 tundi kolme aasta jooksul).

    Ülemineku erisus rakendub ka neile, kes on alustanud vandeaudiitori kutse saamist (eksamite sooritamist) enne 1.1.2024, viivad selle lõpule enne 1.1.2026 ning osalevad Audiitorkogu  nädalasel kestlikkuskoolitusel.

    • Uued kestlikkusvandeaudiitorid

    Uued kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlejad peavad sarnaselt finantsvandeaudiitori kutse taotlejale täitma järgmisi nõudeid:

    • omab vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomit  või nendega samaväärset haridusalast kvalifikatsiooni
    • on läbinud kolmeaastase praktikaperioodi, millest vähemalt kaheksa kuud on olnud kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste osutamine kestlikkusvandeaudiitori juhendamisel.
    • on sooritanud kutseeksami

    Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel saab nii hariduse kui vandeaudiitori käel all praktiseerimise nõudest loobuda juhul, kui kutse taotlejal on vastavalt kas vähemalt seitse aastat või viisteist aastat töökogemust, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühinguvalitsemise, õiguse ja arvestuse valdkonnas.

    Kestlikkusvandeaudiitori kutseeksam hõlmab vandeaudiitori eriosa ning kestlikkusarvestuse eriosa.

    • Vandeaudiitori eriosa neli eksamimoodulit  (vandeaudiitori kutseeksami standardid – üldosa, vandeaudiitori kutseeksami standardid -ISA standardid, vandeaudiitori õigus ja essee) on kestlikkusvandeaudiitoril ja finantsvandeaudiitoril ühised.
    • Kestlikkusarvestuse eriosa hõlmab esialgu kaht moodulit (Euroopa kestlikkusaruandluse standardite moodul ja kestlikkusarvestuse õiguse moodul).

    Finantsvandeaudiitoritel on tavapärane eksamite (8 moodulit) sooritamise periood olnud poolteist aastat.

  • Vältimaks olulisi vigu või info puudumist ning olemaks  audiitorkontrolliks valmis, peaks ettevõttel olema piisavalt hea ülevaade kestlikkusaruande koostamise protsessist, sisekontrollist ja järelevalvest. Vastasel juhul võib tekkida oht, et tähtaegadest ei suudeta kinni pidada.

    Vähendamaks väärkajastamise riske kestlikkusaruandes ja auditeerimisele kuluvat aega, peaks ettevõtja:

    • kasutama aruandeks valmistumisel ja aruande koostamisel sobivaid ESG eksperte;
    • koolitama töötajaid nii kestlikkuse kui kestlikkusaruandluse teemal;
    • kindlustama, et aruande loomise protsessist jääb maha auditeeritav jälg (dokumentatsioon algandmetest aruandeni);
    • kasutama spetsiaalset aruandlustarkvara;
    • tagama tõhusa sisekontrollisüsteemi algandmete kogumisest lõpliku aruande väljastamiseni;
    • veenduma, et audiitor omab vajalikku pädevust, kogemust ja piisavat ressurssi;
    • alustama varakult ja täiustama aruandluse protsessi iga-aastaselt.
    • kaasama algusest peale ettevõtte tippjuhtkonna.

  • Ühendust kestlikkusaruannet auditeerivate vandeaudiitoritega saab Audiitorkogu kodulehel avaldatud kontaktandmetel.

    Audiitorettevõtjate nimekiri

Kestlikkus ja siseaudit

Kestlik lähenemine hõlmab ka selliseid teemasid, mida traditsiooniline riskijuhtimine või finantsaruandlus tavaliselt ei hõlma. Siseaudiitori abi võib olla kasulik ESG raamistiku erinevate tahkude arendamisel ning vajalike juhtimis- ja kontrolliprotsesside kujundamisel. Siseauditil on oluline roll ettevõtte juhtidele objektiivse kindluse ja nõu andmisel nii kestlikkusaruande koostamise protsessis kui ka kestlikkusega seotud teemades laiemalt.

  • Ettevõtte kestlikkusküpsuse hindamine

    Siseaudit saab hinnata ettevõtte ESG strateegia küpsust, selgitades välja võimalikud parendusvaldkonnad. Siseaudit saab aidata tõsta juhtkonna kestlikkusteadlikkust, mis võib aidata kaasa ettevõtte ESG prioriteetide, strateegia ja eesmärkide väljatöötamisel ja arendamisel.

  • Õige juhtimisstruktuuri ja järelevalve kujundamine

    Siseaudit saab hinnata, kas ettevõttes määratud rollid ja kohustused on kestlikkusstrateegia ja -eesmärkide järgimiseks ja elluviimiseks kohased.

  • ESG riskide juhtimise ja eesmärkide täitmise seire

    Edusammude mõõtmisel saab siseaudit hinnata, kas seatud eesmärgid on realistlikud, mõõdetavad, sisalduvad ettevõtte strateegilistes eesmärkides ja neid arutatakse regulaarselt juhatuse koosolekutel.

  • Koostöö ettevõtte riskijuhtimisega

    On oluline, et ettevõtte riskijuhtimise plaanid sisaldaksid olulisi kestlikkusriske nii, et juhtkond saaks neid kogu ettevõttes tuvastada, hinnata ja juhtida. Siseaudit võib juhtkonda aidata, kaardistades riske ja lisades need oma riskiregistritesse.

  • Hinnang kestlikkuspoliitikatele ja -protseduuridele

    Siseaudit saab hinnata, kas ettevõtte poliitikad ja protseduuride juhendid aitavad järgida enda kestlikkusriskide maandamiseks kehtestatud kestlikkusstrateegiat, -eesmärke ja -tegevusi.

  • Riskide analüüsimine

    Siseaudit saab kindlaks teha, kas rakendatavad kestlikkusmeetmed on ettevõtte jaoks olulised ja kooskõlas investorite, klientide ja muude sidusrühmade ootustega.

  • Hinnang ESG riskijuhtimise raamistikule

    Siseaudit saab üle vaadata ettevõtte olemasolevad raamistikud ja standardid tagamaks nende mõistlikkus, järgitavus ja kooskõla valdkonna soovitatud raamistike ja regulatiivsete ootustega ning võrreldavus sarnaste üksustega.

  • Hinnang kontrollitegevuste ülesehitusele ja toimimise tõhususele

    Siseaudit saab hinnata peamisi kontrolle, mis on vajalikud kestlikkusriskide maandamiseks ning tuvastada lüngad või olulised nõrkused ettevõtte põhilistes ärifunktsioonides.

  • Finants- ja mittefinantsaruandluse mõõdikute ülevaatus

    Siseauditi üks kriitilisemaid valdkondi ettevõtte negatiivse maine vältimiseks on üle vaadata juhtkonna finants- ja mittefinantsaruandluse andmed, mida kasutatakse kestlikkusaspektide avalikustamiseks.

  • Koostöö õigus- ja vastavusfunktsiooniga

    Siseaudit saab teha koostööd ettevõtte juristide ja/või vastavusfunktsiooniga tagamaks, et kestlikkusaruandes esitatud andmete avalikustamine vastab kehtivatele eeskirjadele ja tähtaegadele.