Ettevõtte kestlikkuse määratlemine

Euroopa Liidus välja töötatud majandustegevuse taksonoomia (nimetatud ka kestliku rahastuse taksonoomiaks) on Euroopa kliimaneutraalsele majandusele ülemineku selgroog, teaduspõhine klassifitseerimissüsteem, mis kehtestab üle kogu EL-i ühtsed kriteeriumid tuvastamaks, kas konkreetne projekt on kestlik või mitte.

ELi taksonoomiamäärus sätestab kuus keskkonnaeesmärki:

1. kliimamuutuste leevendamine,
2. kliimamuutustega kohanemine,
3. vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,
4. üleminek ringmajandusele,
5. saastuse vältimine ja tõrje ning
6. elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Määrus sätestab ka üldtingimused, millele majandustegevus keskkonnasäästlikuks kvalifitseerumiseks peab vastama:

1. Peab andma olulise panuse vähemalt ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisse;
2. Ei tohi põhjustada olulist kahju ühelegi teisele keskkonnaeesmärgile viiest (Do no significant harm põhimõte ehk DNSH);
3. Peab vastama minimaalsetele sotsiaalsetele kaitsemeetmetele (minimum safeguards);
4. Peab vastama taksonoomia määruses sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumitele (technical specifications).

Taksonoomia aluseks on Euroopa majandusharude klassifikaator NACE (Nomenclature des Activités Économiques dans la Communauté Européenne). Taksonoomias on välja toodud 67 äritegevust, mis on seotud NACE seitsme makrosektoriga:

1. Metsandus ja kalapüük
2. Tootmine
3. Elektri-, gaasi-, auru- ja kliimavarustus
4. Vesi, kanalisatsioon, jäätmed ja saneerimine
5. Transport ja ladustamine
6. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT)
7. Ehitised (ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus, vajadusel kohaldatav ka muudes sektorites)

Ettevõtte majandustegevus(ed) loetakse ELi taksonoomiaga kooskõlas olevaks, kui need lisaks kriteeriumitele vastamisele ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke ja täidetud on minimaalsed sotsiaalsed tagatised. Kriteeriumid on kehtestatud majandustegevuse valdkondade kaupa, muutes nõnda ettevõtted omavahel paremini võrreldavaks ja tõkestades rohepesu võimalust. Investeerimiseks kõlblik tegevus peab sobima NACE makrosektori kategooriaga – need sektorid on kliimaeesmärkide seisukohalt kõige asjakohasemad.

Sageli on ettevõttel käsil mitu erinevat majandustegevust – nende kõigi vastavust taksonoomia kriteeriumitele tuleb hinnata individuaalselt. Ettevõtte üldise kestlikkuse määratlemiseks tuleb saadud näitajad koondada näiteks Euroopa Komisjoni pakutava tööriistaga.