Rahandusministeerium

Aruannete kooskõla

Kaasaegne ettevõtte majandusaasta aruanne sisaldab kolme põhiraportit: raamatupidamise aastaaruanne, juhtkonna tegevusaruanne ja selle eraldi alajaotusena kestlikkusaruanne. Majandusaasta aruande erinevad osad annavad ettevõtte kohta teavet erinevatest vaatenurkadest - sama asjaolu kohta võib teavet olla esitatud mitmes kohas ja mitmel eri moel nii teksti kui numbritega. Kahjuks pole majandusaasta aruande eri osades sisalduv teave alati omavahel kooskõlas. Esitatud teabe võrreldamatus tekitab segadust ning ohtu ettevõtte aruandluse usaldusväärsusele.

  • EL-i direktiiv 2013/34/EU, mis lõi eeldused erinevates finants- ja mittefinantsaruannetes avaldatavate andmete kooskõla loomiseks, jõustus 20. juulil 2013. aastal ja võeti Eesti raamatupidamise seadusesse üle 01.01.2016.

    Ettevõtete kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) eesmärk on luua kohustuslikku, usaldusväärset, võrreldavat ja kindlat kestlikkusteavet, millel on samad alused finantsaruannete teabega, mis on koostatud vastavalt IFRS-i raamatupidamisnõuetele või kohalikele üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Aruannetes esitatav teave peab vastama kasuliku teabe omadustele:  asjakohasusele, tõetruule esitusviisile, kontrollitavusele, võrreldavusele ja arusaadavusele.

    Finantsaruanded ja kestlikkusega seotud teave täiendavad üksteist – ettevõtte olukorrast täieliku tõese pildi andmiseks peavad mõlema aruande numbrilised ja sõnalised andmed omavahel kooskõlas olema, lisaks peavad need sobima ka tegevusaruandes esitatuga.

    Tegevusaruanne annab ülevaatlikku teavet nii toimunu kui kavandatava kohta.

    Kestlikkusaruanne avalikustab peamised ettevõtte kestlikkusega seotud mõjud, riskid ja võimalused. Tegu tulevikku vaatava infoga, mis annab lugejale varajase indikatsiooni kuhu ettevõte on liikumas enne kui riskid ja võimalused realiseeruvad ning kajastuvad finantsaruandes.

    Finantsaruanne esitab ajas tagasivaatava teabe ettevõtte varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude kohta.

    Aruannete kooskõla tagamiseks peab kõigis kolmes põhiaruandes olema kajastatud:

    • sama majandusüksus
    • sama ajaperiood
    • sama aruande tähtaeg
    • sama valuuta
    • andmete järjepidevus
    • prognooside ühtlus
    • sarnane hinnang praegustele ja eeldatavatele finantsmõjudele

    Investorid ootavad, et finantsaruanded, tegevusaruanne ning kestlikkusavaldused annaksid ettevõttest ühtse, ühendatud ja tervikliku pildi. Aruannete tõeline kooskõla (ühenduvus, connectivity) tekib, kui kasutajad (sh investorid) tunnevad kõigis kolmes aruandes ära sama ärimudeli ja strateegia ning kui neis kajastub järjepidev narratiiv, mis ühendab punktid nendes esitatud finants- ja mittefinantsteabe vahel. Sama mõttelaad ja sõnumid peavad kanduma ka muusse ettevõtte kommunikatsiooni, olgu see siis info kodulehel või juhtide väljaütlemised meedias.

  • EL-i direktiiv 2013/34/EU, mis lõi eeldused erinevates finants- ja mittefinantsaruannetes avaldatud andmete kooskõla loomiseks, sätestas, et „Suurettevõtja, kes on avaliku huvi üksus, peab oma arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks esitama tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta, lisades asjakohasel juhul täiendavaid selgitusi või viidates raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile.“

    Integreeritud aruandlus (internal reporting, IR) on aruandlusmeetod, mis kombineerib majandusaasta aruande ja kestlikkuse aruande üheks sidusaks aruandeks. Aruande eesmärk on selgitada seoseid ettevõtte majandustulemuse ning selle saavutamiseks kasutatud varade (finants-, tootmis-, intellektuaal-, inim-, sotsiaal- ja looduslike varade) vahel ning avalikustada, kui vastutustundlikult on ettevõte neid varasid kasutanud ning kuidas nendesse ise panustanud.

    Integreeritud aruandluse n-ö südameks on kasvav arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel teguritel. Integreeritud aruandlus peab võimaldama huvigruppidel hinnata ettevõtte võimet luua ja hoida väärtust lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis.

  • Integreeritud aruande koostamiseks peab kogu ettevõte, tema strateegia ja sisemine mõtlemine olema integreeritud. Integreeritud mõtlemine on ettevõttes valitsev mõtteviis, mille puhul otsuseid tehes kaalutakse nende omavahelist seotust ja mõju erinevatele kapitali liikidele ning huvigruppidele. Integreeritud mõtlemise tulemus on integreeritud otsuste langetamine ja otsused, mille tulemuseks on väärtusloome lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Integreeritud mõtlemise ning otsuse langetamise tulemusena valmib integreeritud aruanne. Informatsiooni omavaheline seotus peab looma arusaama, missugune on ettevõtte väärtusloome protsess. Integreeritud aruande koostamine ilma integreeritud mõtlemiseta ei ole jätkusuutlik.

    Kümme põhipunkti integreeritud mõtlemise edukaks juurutamiseks:

    1. Juhtkonna pühendumus.
    2. Olulisemate kestlikku arengut edasiviivate motivatsioonifaktorite mõistmine ja analüüs.
    3. Parimate motivatsioonifaktorite lülitamine ettevõtte strateegiasse.
    4. Rõhutamine, et jätkusuutlikkus ei ole ühe osakonna kohustus, vaid kõikide vastutus.
    5. Arusaadavate kestlikkuseesmärkide ja -sihtide seadmine ka osakondade ja tütarettevõtete lõikes.
    6. Otsustusprotsesside loomine, mis arvestavad kestlikkusküsimustega igapäevaste äriotsuste tegemisel.
    7. Ulatuslik ja tõhus jätkusuutlikkuse koolitus.
    8. Kestlikkuseesmärkide kasutamine tulemuste hindamisel.
    9. Kestlikkuse põhimõtteid mõistvate ja neid ellu viia soovivate inimeste rakendamine, kestlikkuse edusammude tähistamine.
    10. Kestliku arengu jälgimine ning integreeritud aruandluse koostamine.

  • Kestlikkusaruandes avaldatava teabe kooskõla tagamiseks ettevõtte majandusaasta aruande teistes osades avaldatava teabega on EFRAG välja töötamas põhjalikku juhendit.

    Aruannete kooskõla peab tagama, et ettevõtte erinevad aspektid ja integreeritud aruande eri elemendid on omavahel nii sisulises kui ajalises  kooskõlas ning ühendatud tervikpildiks, mis peegeldab ettevõtte kui terviku dünaamilisi ja süsteemseid koostoimeid:

    • strateegia on seotud ärimudeliga ja toetab ettevõtte sotsiaalseid algatusi;
    • ettevõtte minevik on seotud olevikuga ja on suunanud kavandatud eesmärkide saavutamisele tulevikus;
    • kuidas eri tüüpi kapitalide kättesaadavus, kvaliteet, vastastikused sõltuvused ja taskukohasus mõjutavad ettevõtte võimet luua väärtust;
    • aruande finantsnäitajad on seotud mittefinantsteabega (nt kliendisuhete ja kliendirahulolu mõju tulude ja kasumi kasvule);
    • juhtimisaruanded, sisekommunikatsioon ja ettevõttest välja edastatav aruandlus on ühtne ja omavahel kooskõlas;
    • integreeritud majandusaasta aruande andmed on kooskõlas ettevõtte muus suhtluses avaldatava ja muudest allikatest pärineva teabega.

    Juhise kavandi lühiversiooni eesmärgiks on rõhutada andmete kooskõla keskset rolli aastaaruande teabe ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse tagamisel ning tõsta teadlikkust kooskõla mõiste  sisust.

     

  • Euroopa Liidu kestlikkusaruannete standardite väljatöötaja EFRAG (European Financial Reporting Advisory Group) juhised aruannete kooskõla tagamiseks on hetkel alles väljatöötamisel, küll on koostatud põhjalik selgitus aruannete kooskõla vajalikkusest.

    Kuna ISSB ja ESRS standardid lähtuvad samast ühilduvuse ideest, siis siin IFRS Foundation poolt koostatud neli praktiliste näidetega ülevaatlikku lühivideot aruannete kooskõla põhimõtete tutvustamiseks. NB! mitte lasta end segada viidetest IFRS S1 ja S2-le.

     Episode 1  Connectivity webcast series

    Episode 2 Connectivity webcast series

    Episode 3 Climate-related opportunities and changes in product mix

    Episode 4 Climate-related commitments